BOOYAAHHH!

Kõigiga meist juhtub vahest õnnetusi, kes põhjustab neid, kes on nendes kannatanud .. Kõike sellist jama juhtub. Seni kuni kõik ellu jäävad on kõik okei, ega ju ? Vale oleks üle friikida, kui keegi jääb tangi alla, kuid temaga ei juhtu midagi, vale oleks üle friikida, kui jaanalind sulle pähe laseb, kuigi midagi ei juhtu ja nii edasi. Nüüd võib küsida, et kus oli moraal ? Moraali polnudki. See puudus täielikult. Täpselt nagu paljud muud asjad me eludes. Kuidas kujutada ette sõna " Õnn " ? Kas selleks oleks lihtsalt mingi juhtum, mis on protsendilisel skaalal kirjas ? Kas selleks oleks siis mingi ajavahemik, mida annaks märkida ajateljele ? Või on see üldse midagi seletamatut ? Mida panustaksin viimasele variandile. Miks ? Kuna õnn ja õnn on kaks eri asja. õnn on õnne sünonüüm kui nii võtta.

Hämmastav on see, et mul oli ilus telehvon. telehvon läks katki. Helistasin emmele, nurusin uut - ei saanud. Siis võta näpust. tulin sita tujuga koju ja nagu nipsti oli emps ees juba koos mobiilse telehvoniga - tuju parandus 5x .

Üldiselt on väga töine aeg käimas. Well, oli käimas. Nüüd siis tuleb kerge 17päevane puhkus ette võtta sellest väsitavast tööst. Või oleks targem selle kohta öelda jõusaal ? ma ei teagi. Igastahes, mul pole sellevastu midagi. Seal käimine annab natuke toimetuleko toetust, natuke inimeste seltskonda ja natuke .. eerm, ma ei teagi veel mdia. Igastahes, midagi ta annab. Veel olen avastanud, et ma olen haige unega. Kui ma magama jään, võib laps mulle 30min kõrvakarjuda, ma ei ärka ;o See on paha ja vastik. Kuigi selle vastu on mul ravim. Arvestades, et ma naudin " ööinimene " staatust, siis arvatavasti pole mul midagi selle vastu, kui mina vaatan öösel Miat ning lasen Annabelil sel ajal magada ja puhata. Sest on olgem ausad, kui keegi küsiks : " Kuidas isal läheb ? " Siis ei saaks vastata : " pole kommenteerimist väärt " vaid vastuseks tuleks : " Siimul läheb hästi! " Vähemalt endaarust. ma ei tea, kuidas teised inimesed mõtlevad. Aga jah. Kui on kedagi, kelle nimel pingutada, siis on pingutanmine iiiiizi . Kui pole, siis pole tarvis pingutada ja siis on lörr. Anyways, inimesed peaks nautima seda aega, mis on. Mitte elama ei minevikus ega tulevikus. Veelhullem on, kui minevikku endaga kaasas tiritakse ning sellest lahti ei lasta.

Võrdõiguslikuks näiteks on kasvõi mingi sitane pastakas, juuksekumm, märkmik, arvuti hiir, lille sort ja nii edasi ja edasi. Igal taolisel elemendil on peidus omalaadsed mälestused, mis taunivad meie olevikku / tulevikku kuni surmani või konkreetse seniilsuseni. päris paha, eks ? aga nii on. See on karm õiglus, mis meil siin, planeet maal valitseb. Sellega peab harjuma ja leppima. Leppima sellega harjumisega ning harjuma sellega leppimisega. Võimas sõnastus, kas pole ? oon!

Veel muuseas, kõik valetavad kõigile. Pole head ilma halvata, pole üdini head inimest ning pole ka üdini halba inimest, meil kõigil on saladusi, kellel suuremad, kellel väiksemad, nagu ikka. See samuti on vale arusaam, et iga saladus tuleb välja .. Päris ausalt - ei tule. Kui ikka inimene tunneb, et tal on vajadus midagi varjata, kellelegi valetada või hoopis mingit näitemängu teha, siis ta ka teeb seda. saagu mis saab. Eiii , ma ei räägi endast. ma ei räägi oma lapsest, emast ega ka kellestki teisest, keda tunnen . See on puht füsioteraapiline jutt, mida ma pritsin, mis ei oma tegelikult mingit tähtsustki.

Tähtis on see, et minul isiklikult on musternäidis ees, milliseks mitte saada, mida mitte saavutada ja kuidas mitte toimida. Loodan, et saan hakkama. Jõudu ja päikest :) ! Loodan, et kõigil on olemas sellised näidised. Need teevad elu kergemaks.

Happy, Tired, Frustrated.

Ja ongi lood niikaugel, et ma saan lapse. Well, meie Annabeliga saame lapse. Eilne hommik oli superb, eilne päev oli superb, kõik kõik on superb. Siis tundis Annabel, et nii - minek. ja nii oligi. Haiglasse .. Mina ofc mingi uberhappi : " kogu elu kõige tähtsam sündmus " umbes nagu, et ..
" Fuck those Bdays ", " Fuck those easters " ja nii edasi ja edasi, peamine mõte : " Ma tahan näha ja kohal olla, kui mu tibu sünnib... tõesti lootsin, terve öö lootsin, kui kell hakkas 8 saama, siis hakkasin selles kahtlema, et ma seda näen, kuid siiski.. ma lootsin nii südamest. Iga kohvitassi järel mõtlesin endamisi " palun kallis, hakka juba sünnitama, ma tahan ju kohal olla, sulle toeks olla, su kätt hoida " .. aga kui kell oli juba 11 ja tipsul mõõdeti alles mingit valu värki, siis mu lootused läksid sodiks. Täiesti putttttsis nagu. Miks ? Sest ma pidin kellla kaheks tööle minema. GG 14.00 - 23.30 tööl olla. samal ajal, kui su tüdruk maailma eriliseimat kingitust ilmale toob. FML ? Sisimas tegelikult ma ikka veel loodan, et ta ei sünnitaks enne, kui ma sinna tagasi jõuan. aga see oleks liialt utoopiline.. Meil kõigil on unistusi...  Aga igastahes .. kogu see pettumus tahaplaanile jätta .. kerkib pähe see, et cmon, ME SAIME LAPSE! mis saaks erilisem olla ? mis saaks olla erilisem sellest ettekujutusest, kui hea issi sinust saada võib ? kui tore pere sul on ? kui tore kõik on .. ja mina pean seda faking filosoofiat ajama kuskil madafaking puhkeruumis, täiesti üksi, kahekümne kolmas kohvitass ninaees ..  Kuigi ma niiii väga lootsin. PERSSE! Pidin ma enda tööpäeva
ra vahetama üldse? persse, oli mul vaja sinna autokooli eksamile ronida üldse? ma oleks võinud ju seda edasi lükata ... kui ma vaid oleks teadnud ... ühesõnaga. ma olen korraga Südamest õnnelik, viimse piisani pettunud ja meeletult väsinud. aga ma loodan, et see teeb kui tuju paremaks, kui lähen peale tööpäeva haiglasse ja hoian öö otsa oma imelise tüdruku kätt, ning katsun talle toeks olla nii palju, kui ma suudan. gf.