Ja ongi lood niikaugel, et ma saan lapse. Well, meie Annabeliga saame lapse. Eilne hommik oli superb, eilne päev oli superb, kõik kõik on superb. Siis tundis Annabel, et nii - minek. ja nii oligi. Haiglasse .. Mina ofc mingi uberhappi : " kogu elu kõige tähtsam sündmus " umbes nagu, et ..
" Fuck those Bdays ", " Fuck those easters " ja nii edasi ja edasi, peamine mõte : " Ma tahan näha ja kohal olla, kui mu tibu sünnib... tõesti lootsin, terve öö lootsin, kui kell hakkas 8 saama, siis hakkasin selles kahtlema, et ma seda näen, kuid siiski.. ma lootsin nii südamest. Iga kohvitassi järel mõtlesin endamisi " palun kallis, hakka juba sünnitama, ma tahan ju kohal olla, sulle toeks olla, su kätt hoida " .. aga kui kell oli juba 11 ja tipsul mõõdeti alles mingit valu värki, siis mu lootused läksid sodiks. Täiesti putttttsis nagu. Miks ? Sest ma pidin kellla kaheks tööle minema. GG 14.00 - 23.30 tööl olla. samal ajal, kui su tüdruk maailma eriliseimat kingitust ilmale toob. FML ? Sisimas tegelikult ma ikka veel loodan, et ta ei sünnitaks enne, kui ma sinna tagasi jõuan. aga see oleks liialt utoopiline.. Meil kõigil on unistusi... Aga igastahes .. kogu see pettumus tahaplaanile jätta .. kerkib pähe see, et cmon, ME SAIME LAPSE! mis saaks erilisem olla ? mis saaks olla erilisem sellest ettekujutusest, kui hea issi sinust saada võib ? kui tore pere sul on ? kui tore kõik on .. ja mina pean seda faking filosoofiat ajama kuskil madafaking puhkeruumis, täiesti üksi, kahekümne kolmas kohvitass ninaees .. Kuigi ma niiii väga lootsin. PERSSE! Pidin ma enda tööpäeva
ra vahetama üldse? persse, oli mul vaja sinna autokooli eksamile ronida üldse? ma oleks võinud ju seda edasi lükata ... kui ma vaid oleks teadnud ... ühesõnaga. ma olen korraga Südamest õnnelik, viimse piisani pettunud ja meeletult väsinud. aga ma loodan, et see teeb kui tuju paremaks, kui lähen peale tööpäeva haiglasse ja hoian öö otsa oma imelise tüdruku kätt, ning katsun talle toeks olla nii palju, kui ma suudan. gf.
No comments:
Post a Comment