Here... In my heart ..

Cuz your here in my heart, i can't deny it
wanna take you higher, i still need your love.


Chapter I, the beginning.
Hommik algas igati positiivselt .. Ärkasin ilusti kell 6, kuigi ei tahtnud seda negramm teha ,, Lihtsalt nii hea uni oli. Jeah, Tore hommik = tore uni öösel. Kõik oli väga timm, särasin nagu päikseke ja siis läksingi hommikul parksu, helistasin Maidule, läksin temapoole .. Olime seal, seni kuni buss tuli ja kapsasime kooli. Üle pika aja habasin kooli läpsu kaasa, niihea - lausa nauditav on selletaga kooliasju teha. Kirjanduses vupsti vastasin kohe kõik küsimused ära - no problemo ! Küsisin, et mis mul kunstiajaloos teha - hämmastav, et mul on ainult 1 töö sealt tegemata. Okei jõudsin venekeelde .. Seal vaadati mingeid videoid " jou kuulake ja õppige rääkima ja asja " no kena oleks, kui ma kasvõi ühest sõnast aru oleks saanud aga see ei häirinud mind üldsegi mitte vaid särasin edasi.  Siis sain linnas emaga kokku, kes ostis mulle pusa, pluusi ja boksusi , igati positiivne, aina paremaks läheb, eks ? täielik säraküünal olin juba, täis energiat, tahtmist ja muud positiivset. Okei, siis läksin kooli tagasi. Oli lõuna.. ootasime ja ootasime .. õpetaja ei tulnudki, väga tore, no egas midagi, tull helistas siis ja me läksime kolmekesi, mina, tull, käroliis jhonnysse piljardit mängima . Väga hea mäng oli. Pallid ei tahtnud üldse laual püsida. Meeletult oli naeru, eriti siis, kui baaritädi meiega pahandas jne jne.

Love, like a storm i'm coming closer, like we're supposed to
... it sounded so wrong, but it's sure to feel right
we'll be together forevermore


Chapter II, The downswing
Seejärel teatas Jaanis, et peab minema ära mingiks ajaks .. Võtma oma õe lasteaiast ja koju viima. Okei, Viisime siis Käroliisi koju ja tull viis mu kagukeskusesse, kus ma nn pidin teda ootama. Ootasingi, istusin lihtsalt netis.. Rääkisin tannuga juttu ja asja, nägin keidut, ütlesin tsau. Siis helistas tull ja ütles, et tal läheb veidi kauem aega, et ta peab kaablid ära vedama kodus. okei, kuna keegi polnud mulle helistanud, polnud mul kiire ka.. läksin siis täiesti lambist linnapeale jalutama, kuna vajasin värsket õhku. Kõmpisin kesklinna, sealt maximapoole tagasi. Teepeal tulid Sirje ja Kadi vastu mulle, rääkisime 2 sõna juttu, jutu sisuks oli see, et Sirje tahab endale pesu osta, uh oh. Siis rääkisin Annabeliga telehvoonis veidi ja siis hakkas pihta .. mingi massiivne one to one helistamine. Ma tõesti ei saanud lõpuks enam midagi aru. Siis sai tull vabaks. Tuli mulle linna järgi - ma juba arvasin, et asjad on lahenenud ja kõik peaks plaanipärast minema aga ei! kõne kõne otsa, järjest rohkem läheb pea sassi. Lõpuks ei saa enam ausalt midagi aru, kogu raev koguneb ja siis bamm, lõpuks kogu kogu kogu asja tagajärjel olin ma totaalne emotsioonipomm. aga ei! Siimul pole negatiivseid tundeid ja teeb ilusa näo pähe ja hakkab tulli läpakaga tegelema .. ja siis .. veel lisa ! veel arusaamatusi, veel utoopiat .. Lausa jube, talumatu, vastik ...

... the time has come now to wish upon the stars above
its gunna be you, your the one i'll be after, forever and ever
i need your love



Chapter III, The beginning of clarity
Oeh, käisime siis läbi mrdi juurest, uurisin läpaka asju, siis tiirutasime veidi niisama, siis rääkisin veel kallaga ja asja. Õnneks on tull ja käro positiivsed inimesed ning ma suutsin kogu oma pasa enamvähem endasees hoida, sest tegelt ka .. nad on toredad (: Igastahes jah. Peale veidikest nalja, mis tull mu lõbustamiseks parksu vahel tegi viis ta mu ilusti koju. Andis oma läpaka ka kaasa. Suurest igavusest panin selle isegi tööle! näedsa, midagi ma siiski oskan, milleski olen ma siiski osav .. ma polegi nii saamatu! Jeah, siis tuli kalla emme minuga rääkima, rääkis põhimõtteliselt kõik üle, mis ja kuidas on - mina ainult vastates " jah, noh mhm, ei, mul pole paha tuju, ei ma pole millegi peale vihane, mhm, jah , EI, kõik on hästi " jne .. Siis leidis minus aset totaalne " midaiganes " tunne, mis õnneks ka kadus samakiirelt, kuna tõesti mu kalleim tüdruk .. kalleim ? tüdruk, keda ma Armastan! helistas mulle .. me rääkisime ilusti ja rahulikult .. tema on minu suhtes mõistev .. mina püüan tema suhtes olla. Ma loodan, et mul õnnestub kaa ja värki, kuna ma tean, mulle on öeldud, et ma olen mõistmatu inimene, ma ei taha oma vigu korrata ja asja, sest liiga palju on lihtsalt kaalul. Liiga palju! Ühesõnaga, kui jutuke räägitud läksin kööki, et kalla emmelt peavalu tabletti küsida - sain 2 tükki, sõin veidi kartulit, kaks pannkooki ja seejärel jägistasin endale need tablakad sisse. Siiamaani pole kõll mõjuma hakanud, pea lõhub totaalselt aga ma loodan, et see lakkab. PS, mulle tundub veel, et ma olen ennast haigeks närvitsenud, sest ma õhetan üleni, otsaesine on tuline, silmad on rasked - täpselt nagu oleks midagi aga samas, pole hullu. See pole mure (: Nüüd lähen vägistan endale järjekordse suitsu kopsu ja loodan siiralt, et kõik saab korda .. peab saama!